Saturday, February 27, 2016

Paranda tekst...

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Botaaniliselt loetakse kõrreliste hulka ainult kõrreliste sugukonda kuuluvaid taimi. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu loalised, lõikheinalised, hundinuialised mis aiakujunduses täidavad kõrrelistega samu ülesandeid.  

Tihti kasvavad kõrrelised kuivas toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad täispäikselist kasvukohta. Pool- või täisvarjus  kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas ja taluvad varju. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama ja puhmiku võlu kaob. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näiteks siidpöörised, hundinuiad, suur parthein.


Kõrrelised on enamasti mitmeaastased ja üheaastased rohttaimed.  Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, sõlmevahe õõnes, võib olla ka säsikas. Tarnadel tavaliselt kolmekandiline, õõneta, nõrgalteristunud sõlmevahedega. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast . Eristatakse tihedapuhmikulisi ja hõredapuhmikulisi kõrrelisi. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks liiv-vareskaer, amuuri siidpööris, päideroog. Lehed paiknevad kõrrelistel vahelduvalt ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või -pööristeks. Õied on tavaliselt tillukesed ja tähelepandamatud.
Ripptarn Carex pendula
  Joonis 1.  Hulgaõieline tähk.
Hiina siidpööris Miscanthus sinensis 'Ferner Osten'
  Joonis 2.  Hulgaõieline pööris.



 Kõrrelisi kasutatakse aias kiviktaimlates, segaääristes, üksinda puhmastes ja veekogude äärtes. Nad on armastatud taimed, sest nad on vähenõudlikud, kergesti hooldatavad, mitmekesises värvigammas ja dekoratiivsed isegi talvel.



 Kõrreliste paljundamine

 Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.


Vegetatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid, mille eluiga jääb suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruhein ja lubikas. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Varakevadine paljundamise aeg valitakse, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus.
 Võsundiliste kõrreliste korral on jagamine lihtne võimalus paljundamiseks.  
Jagamiseks kaevatakse taim üles ja käte või labida abil jagatakse osadeks.  Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 2-3 võsu või kasvupunga.Vigastatud või kuivanud juured lõigatakse tagasi terve kohani. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Oluline on jälgida, et taim istutataks samale sügavusele, kus ta enne k asvas.  Jagamiseks valitakse pilvisem päev, et juured ei kuivaks liigselt.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks suur parthein ’Variegata’ ja kamm-soohein ’Aureomarginata’ kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.


Generatiivne  paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks läbikülmumist. Mõnede tarna liikide (nt. paruktarn) seemned idanevad kaua ning vajavad valgust.
Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel, mais, juunis avamaale, kasvukohale või ettekasvatamiseks kasvuhoonesse külvikasti või väiksemsse potti.  Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade  möödumist, mais või juunis.

Siil-sugapea Cynosurus echinatus
  Joonis 3. Üheaastane kõrreline



Pehme mesihein Holcus mollis
 Joonis 4.  Mitmeaastane kõrreline











1 comment: