Plakatid kõrrelistest.

Paranda tekst...

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Botaaniliselt loetakse kõrreliste hulka ainult kõrreliste sugukonda kuuluvaid taimi. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu loalised, lõikheinalised, hundinuialised mis aiakujunduses täidavad kõrrelistega samu ülesandeid.  

Tihti kasvavad kõrrelised kuivas toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad täispäikselist kasvukohta. Pool- või täisvarjus  kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas ja taluvad varju. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama ja puhmiku võlu kaob. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näiteks siidpöörised, hundinuiad, suur parthein.

Kõrrelised on enamasti mitmeaastased ja üheaastased rohttaimed.  Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, sõlmevahe õõnes, võib olla ka säsikas. Tarnadel tavaliselt kolmekandiline, õõneta, nõrgalteristunud sõlmevahedega. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast . Eristatakse tihedapuhmikulisi ja hõredapuhmikulisi kõrrelisi. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks liiv-vareskaer, amuuri siidpööris, päideroog. Lehed paiknevad kõrrelistel vahelduvalt ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või -pööristeks. Õied on tavaliselt tillukesed ja tähelepandamatud.

Ripptarn Carex pendula

  Joonis 1.  Hulgaõieline tähk.

Hiina siidpööris Miscanthus sinensis 'Ferner Osten'

  Joonis 2.  Hulgaõieline pööris.

 Kõrrelisi kasutatakse aias kiviktaimlates, segaääristes, üksinda puhmastes ja veekogude äärtes. Nad on armastatud taimed, sest nad on vähenõudlikud, kergesti hooldatavad, mitmekesises värvigammas ja dekoratiivsed isegi talvel.

 Kõrreliste paljundamine

 Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Vegetatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid, mille eluiga jääb suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruhein ja lubikas. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Varakevadine paljundamise aeg valitakse, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus.

 Võsundiliste kõrreliste korral on jagamine lihtne võimalus paljundamiseks.  

Jagamiseks kaevatakse taim üles ja käte või labida abil jagatakse osadeks.  Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 2-3 võsu või kasvupunga.Vigastatud või kuivanud juured lõigatakse tagasi terve kohani. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Oluline on jälgida, et taim istutataks samale sügavusele, kus ta enne k asvas.  Jagamiseks valitakse pilvisem päev, et juured ei kuivaks liigselt.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks suur parthein ’Variegata’ ja kamm-soohein ’Aureomarginata’ kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.

Generatiivne  paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks läbikülmumist. Mõnede tarna liikide (nt. paruktarn) seemned idanevad kaua ning vajavad valgust.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel, mais, juunis avamaale, kasvukohale või ettekasvatamiseks kasvuhoonesse külvikasti või väiksemsse potti.  Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade  möödumist, mais või juunis.

Siil-sugapea Cynosurus echinatus

  Joonis 3. Üheaastane kõrreline

Pehme mesihein Holcus mollis

 Joonis 4.  Mitmeaastane kõrreline

Milliseid püsikuid saaks Eesti tingimustes kasvatada moldaias?

Nõmm-liivatee Thymus serhpyllum, igihaljas ibeeris Iberis sempervirens, Arendsi kivirik Saxifraga x arendsii 'Red Cap', alpi hanerohi Arabis alpina, mägisibul Sempervivum.


Taimede pildid pärinevad järgmistelt veebilehtedelt:

http://static3.nagi.ee/i/p/616/46/154117499466ce_m.jpg/1
http://www.rohelineaed.ee/public/files/Iberis%20sempervirens%20Igihaljas%20ibeeris%20Pygmaea.JPG
https://taimed.files.wordpress.com/2010/05/512-alpi-hanerohi-white-arabis-alpina-nana-comp.jpg
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=218&cid=1680&cgid=
http://seemnemaailm.ee/userfiles/saxifraga-arendsii.jpg

Neli püsikut päikeselisele, liigniiskele mullale.

Harilik angervaks Filipendula ulmaria, punane angervaks  Filipendula rubra, väike hundinui Typha minima, varsakabi Caltha palustris.


Taimede pildid pärinevad järgmistelt veebilehtedelt:

https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjnu7o2S1BFGjjpf1PPcWSths0h4D16ZtJA3jjSp8UpGEZz3kL1V1BUdMmiymtfU04hxm9w9F-pFfTnriQS6Ys98GxV6N3LOprUBVXZNPxufrmjZacVqHqBSie7mI5NrwRajGNqJttxFwo/s1600/Angervaks+%25C3%25B5itseb.jpg
http://www.aiamaailm.ee/3145-4337-large/angervaks-filipendula-purple.jpg
http://www.homedepot.com/catalog/productImages/1000/1c/1c043e16-b57b-430f-bb65-da608f539495_1000.jpg
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/2b/Caltha_palustris_100405.jpg

Neli sibullille, mis sobiksid kooslusesse hostade, helmikpööriste ja tiarellidega

Lõhnav kobarhüatsint Muscari armeniacum, karulauk Allium ursinum, kääbus inkaliilia Alstroemeria pygama 'Little Miss Sophie', aedgladiool Gladiolus x hortulanus 
Kissy Ruffle'.


Taimede pildid pärinevad järgmistelt veebilehtedelt:

http://www.aiamaailm.ee/kobarhuatsindid/2743-kobarhuatsint-valerie-finnis.html
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8b/Allium_ursinum0.jpg
http://www.smgrowers.com/imagedb/Alstroemeria_Sophie1.jpg
http://www.aiamaailm.ee/3523-4928-thickbox/aedgladiool-kissy-ruffle.jpg

Neli püsilille varjulisele, happelisele mullale.

Bergeenia Bergenia purpurascens, kirju püvilill Fritillaria meleagris L.,harilik lumikelluke  Galanthus nivalis L., harilik metspipar Asarum europaeum L..


Taimede pildid pärinevad järgmistelt veebilehtedelt:

http://www.hortes.ee/static/product_pictures/5956_org.jpg
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/46/Galanthus_nivalis_2202.JPG
http://www.helga.ee/upload/projects2/40/4f8330a6e8fcf.jpg
http://static2.nagi.ee/i/p/367/73/09193443c4183c_m.jpg/1

Neli püsilille poolvarjulisele, toitaineterikkale mullale

Middendorffi päevaliilia Hemerocallis middendorffii Trautv. et CA.Mey, kuutõverohi  Polygonatum odoratum Druce, harilik tõnnike Stachys officinalis, harilik kotsleht Alhemilla vulgaris.


Taimede pildid pärinevad järgmistelt veebilehtedelt:

http://static2.album.ee/files/1004/91/large_25122845_wO5q.jpg
http://www.calmia.ee/Pildid/Pysilill/kuutoverohiaed%20.jpg
http://www.calmia.ee/Pildid/Pysilill/tonnike_suureoieline2.jpg
http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_182.jpg

Neli püsilille päikeselisele, kuivale ja toitainetevaesele mullale

Suur kukehari S.telephium ssp maximum, harilik kivirik Saxifraga granulata L., mägisibul Sempervivum L., villane nõianõges Stachys byzantina K. Koch

Taimede pildid pärinevad järgmistelt veebilehtedelt:
https://taimed.files.wordpress.com/2010/05/80022-verev-kukehari-sedum-telephium-herbstfreude.jpg
https://farm4.staticflickr.com/3822/10826008564_6c7f99bbe4_b.jpg
https://taimed.files.wordpress.com/2010/05/263-villane-nc3b5ianc3b5ges-lambs-ear-stachys-byzantiana-stachys-lanata.jpg
http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_1684.jpg

Millist vegetatiivse paljundamise viisi soovitaksid püsikute paljundamisel kasutada?

Piinlik, aga mina pole vegetatiivse paljundamisega palju kokku puutunud. Peale õppematerjaliga tutvumist selgus, et metoodiliselt õieti pole ma seda kunagi teinud.

Julgen soovitada puhma jagamist. Saab peenrasse ruumi ja valgust ning ohjata või noorendada metsikuks muutunud püsikut. Saab kiiresti palju uut taimmaterjali. Mul on hästi läinud hostade ,kitsekakra, kullerkupu, lumeroosi ja bergeenia jagamine. Hea aeg jagamiseks on muuhulgas vihmaperioodi algus- nii lammutatud puhmas kui uued iseseisvad taimed saavad muutusest kergesti üle.

Halb on see, et saades pool puhmast kellegi teise aiast, võib sellega koos lisanduda umbrohtusid
,tigusid ja veel mingeid soovimatuid ilutaimi mis kasvasid jagatud puhma naabruses

Paljutõotav tundub ka võsundite ja võrsikutega paljundamine. Saab avamaalt otse avamaale elujõulisi noori taimi ilma vahepealse potiskasvatuse perioodita. Sobival võimalusel proovin.

Püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega

Skarifitseerimise ja stratifitseerimise võrdlus

Suvelillede SWOT analüüs

Suur värvi ja vormi mitmekesisus annab võimalusekombineerida väga erineva väljanägemisega peenraid, ampleid, konteinereid.

Kiire kasv ja rikkalik õitsemine annab võimaluse kiirelt parandada tühje kohti istutusalas, kui millegi kasvatamine on nässu läinud. Samuti on võimalus tulla vastu turu ootustele ja igal aastal ümber orjenteeruda taimede ja värvide osas vastavalt moe muutumisele.

Suure amplituudiga klassifikatsioonilised omadused lubavad taimestada suvelilledega väga erinevaid kasvukohti (kuivi, niiskeid, toiteaineterikkaid, toitainete vaeseid, valgusrikkaid ja vajulisi).

Erinev soojanõudlus ja külmataluvus lubavad kombineerida peenra, mis õitseb kevadkülmadest sügiskülmadeni ja on huvitav ka talvel.

Suvikuid on võimalus kombineerida püsikutega ja teiste ilutaimedega.

Kuna kõige kallim on suvelillede ettekasvatamine kasvuhoones, siis usun, et kokkuhoidu annab kui kasutada rohkem kohalekülvatavaid liike, toataimedena tuntud- või kasvuhoones ületalve hoitud liike, mida saab kevadel pistikutega paljundada. Ka kaheaastane taim kasvab ju suuremosa elust kasvuhoonest väljas!

Kehvast kliimast tulenevaid riske saab maandada külma-, vihma- ja haiguskindlate sortide eelistamisega.

Ühiskonnas on tekkinud kuvand, et korralikel inimestel on rikkalikult õitsevaid suvelilli silmailuks. Vastupidist olukorda seostatakse laiskuse, hoolimatuse ja majanduslike raskustega. Selline kuvand sunnib inimesi suvelilledele kulutama mõneti üle oma võimete. Loodame, et suvelillede pakutav mängulisus, loomiserõõm ja kujunduslust kaalub üles suvelillede kõrge hinna.

Sugukondade võrdlus

Lillede klassifikatsioon