 |
| Vasakult paremale 1.Onaclea sensibilis eesti keeles 2. karvik-astelsõnajalg ladina keeles 3. Claytoni osmunda ladina keeles 4.Osmunda regalis eesti keeles 5.- 6.naistesõnajalg ladina keeles 7.harilik laanesõnajalg ladina keeles 8.Cheilanthes distans eesti keeles 9. Asplenium nidus eesti keeles 10.Woodwardia Sm.eesti keeles 11. Woodsia ilvensis eesti keeles12.Polystichum munitum eesti keeles 13. Asplenium ruta-muraria L. eesti keelesRoosadesse ruutudesse tuleb sõnajajg, mida leidub ainult Uus-Meremaal. |
Thursday, April 14, 2016
Ristsõna sõnajalgadest.
Wednesday, April 6, 2016
Üks köögiviljakultuur ja üks maitsetaim.
Aedporgand Daucus Sativus
Sugukond sarikalised Umbelliferae
Porgand on üks vanemaid kultuurköögivilju, tuntud juba 2000 a. e.m.a. Pärit Vahemeremaadest, kuid tänaseni võib porgandit leida kasvamas ka metsikult, meil Lääne-Eestis. Suurimad porgandikasvatajad Euroopas on Suurbritannia, Poola, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja Madalmaad. Eestis on ümmarguselt porgandi kasvupinda 600 ha ning kogutoodang 13 000 tonni. Olenevalt saagiaastast imporditakse porgandit 300- 2000 tonni peamiselt Hollandist ja Poolast.
On armastatumaid ja eesrindliku toiteväärtusega köögivili. Tarvitatakse igapäevaselt toiduks nii toorelt, kui kuumtöödeldult.
Sajas grammis porgandis on 41 kcal. Porgandi suurejoonelisest kasutusvõimalusest kulinaarias annavad aimu sellised märksõnad nagu porgandikook, porgandipirukas,porgandisalat, porgandikeeks, porgandikotletid, porgandiomlett, porgandi ploomileib, porgandi maksakaste jne.
Proovige kodus-porgandipiim!
1 väiksem porgand
1 tl mett
2tl sidrunimahla
0,2 l piima
Riivige porgand,lisage sidrunimahl ja mesi ning segage mikseris piimaga. Piima jooge kohe peale valmistamist.
Tema iseloomulik värv tuleb beeta-karoteenist, mis inimese kehas metaboliseerub osaliselt A-vitamiiniks. Karotinoididest vähem on B-rühma vitamiine ja vitamiine PP, C, D, E. On mineraalaineterikas sisaldades kaaliumi-, räni-, väävli-, raua-, vase-, ja koobaltiühendeid. Porgandis on palju suhkruid 8-15%, ta on rikas aminohapete poolest ning leitud on veel letsitiini, koliini, betaiini ,pektiinaineid, flavonoide ja eeterlikke õlisid.
Vähemtuntud on porgand ravimtaimena. Porgandimahlaga ravitakse kehvveresust, südamehaigusi ,liigesepõletikke, neerukivitõbe ja kõhukinnisust. Ravimina võetakse mahla üks supilusikatäis 5- 6 korda päevas.
Porgandiseemneteed kasutatakse piimaajatina, hemorroidide korral ning neeru- ja kusepõiekivide lahustajana.Selleks võetakse 3 supilusikatäit seemneid, lisatakse 3 klaasi keeva vett ja jäetakse 12 tunniks sooja kohta seisma. Pärast kurnamist juuakse pool kuni kolmveerand klaasi korraga 3 korda päevas peale sööki.
Kirjeldus. Juur jäme, lihakas, punakas või kollane, harva valkjas, söödav. Lehed kaheli- kuni neljalisulgjad, karedad. Liitsarika kiired hoiduvad vilja valmimise ajal kokku.Katise lehed sulglehised. Liitsarikas õied on väikesed, valged, roosad või beezid. Tolmukaid on viis ja need vahelduvad kroonlehtedega. Kahe aastane risttolmleja taim. Viljad ogadega.Vili kaksikseemis, seemned spetsiifilise lõhnaga- eeterlikud õlid. Tuhande seemne mass on 1.....1,5g, idanevus säilib 3-4 aastat. Kõrgus 30-100 cm. Õitseb juunis, juulis. Seemneid kogutakse septembris- oktoobris.
Kasvatamine .Porgand eelistab kergemaid huumusrikkaid liivsavi või saviliivmuldi. Sobib ka turvasmuld pH 6,0- 7,5. Ei talu happelist keskkonda. Lubiväetised ja orgaanilised väetised anda eelviljale, nendeks sobivad kartul ja varakoristatav teravili. Külvieelne muld peaks olema võimalikult umbrohupuhas, sügavkobestatud, soovtavalt rullitud.
Külvatakse esimesel võimalusel mai alguses 1-2 cm sügavusele,Olenevalt sordist 70 - 110 taime meetr ikohta, reavahe 50-60 cm. Seemned hakkavad idanema nelja kuni kuue plusskraadi juures, idanemine võtab aega 12- 18 päeva.Esimene pärisleht ilmub umbes 2 nädala pärast. Tõusmed taluvad külma 3-4 miinuskraadi. Pärislehed taluvad külma veelgi enam. Optimaalne kasvutemperatuur on 18-21 C°.
Markeerimistaimede olemasolul saab umbrohtu tõrjuda juba enne taimede tärkamist. Porgandi esialgne kasv on aeglane, umbrohu tõrje ning reavahede kobestamine on esimestel kasvukuudel väga oluline. Idanemisperioodil ja arengu alguses on porgand niiskuse suhtes tundlik.
Juba 10- 15 päeva peale tärkamist harvendada esimest korda jättes vahed 1-2 cm ning teist korda harvendada 2-3 nädala pärast jättes vahed 3- 5 cm.
Kasvuajal kimbutab porgandit lehekirp ja porgandi kärbes. Ennetatavalt kasutatakse katteloori või segaviljelust selleri, sibula, porrulaugu ,oa, kartuliga.
Sort 'Amsterdam'- tõusmetest korjamiseni 80 päeva, pikkus 14-17 cm, viljade kaal 50-90g. Väga varajane. Viljaliha on õrn ja krõmpsuv, eriti oranz. Ümmargune ots, silindriline.
Sort 'Rote Riesen'- tõusmetest korjamiseni 150 päeva,pikkus 22-24 cm, viljade kaal 200-210g. Hiline, suurepärased maitseomadused.
Kasvuperioodi pikkus tärkamisest tehnilise küpsuseni on olenevalt sordist 80- 150 päeva. Varased sordid annavad saaki juuli lõpus, augusti alguses. Säilitusporgand koristatakse enne öökülmi. Saaki võib saada 3- 8 kg ruutmeetrilt. Säilitusporgandeid ei tohi mehaanilselt vigastada, lehevarred lõigatakse ära, sorteeritakse ning säilitatakse kedrites, hoidlates, kuhjades. Hoidlates paigutatakse porgandid salvedesse või kastidesse liivaga kihitatult. Kastid suletakse tihedalt. Võib säilitada pealt lahtistes 50-ne kilostes kilekottides. Hoitakse 0 Clähedast temperatuuri. Vaatamata abinõudele säilib porgand halvasti.
Meliss Melissa officinalis
Sugukond Lamiaceae
Sidrunmeliss kasvab looduslikult Ibeeria poolsaarel, Balkani poolsaarel, Kaukaasias,Türgis, Marokos, Tuneesias. Eestis kasvatatakse sidrunmelissi kultuurtaimena. Taim on kergesti äratuntav muljumisel eviva sidrunilõhna tõttu. Melissi kasvatatakse maitse-, ravim- ja meetaimena.
Melissi tõid 11. sajandil Hispaaniasse araablased.Sealt levis see kogu Euroopasse, kuid jäi esialgu peamiselt kloostriaedade taimeks, sealt jõudis see ka koduaedadesse. Kloostrites toodetakse ja tarvitatakse tänapäevalgi melissi alkoholitõmmist. Saksa kloostritest jõudis melissi kasvatamine ka Põhjamaadesse. Kreeka keelest tuletatud botaaniline nimetus melissa tähendab meenaudingut, juba ammustel aegadel täheldati taime mõju mesilastele. Antiik- ja keskajal kasutati melissi põletikuvastase vahendina kuid omistati lahkesti ka üleloomulike raviomadusi elueliksiirini välja.
Mida see kuulus taim sisaldab. Kuigi melissi lehed ja õied on rikkad C-vitamiini, flavonoidide, vaha, mõru- ja parkainete poolest, seisneb tema väärtus aromaatses eeterlikus õlis, mis koosneb vähemalt 70- nest komponendist, sealhulgas tsitronellaal, tsitraal ,linalool, gerianool.
Meliss on rahustav, krampe leevendav, puhitustevastane, antibakteriaalse ja viirusevastase toimega. Meliss kuulub erinevate teede koostisesse, mida kasutatakse närvi- ja unehäirete vastu, samuti mao ja soolevaevuste, närvilisusest tingitud südamevaevuste ja kergekujulise unetuse raviks mõeldud valmispreparaatide koostisesse. Ekstrakt kuulub herpes simplexi lokaalseks raviks mõeldud ravimi koostisesse. Eeterlikud õlid kuuluvad närvivalude ja reuma määrderavimite ja rahustavate vannitoodete koostisse.
Gripiviiruse ajal on komplikatsioonide ennetamiseks soovitav tarvitada 4-6 tassi melissiteed. Tee valmistamiseks võetakse üks supilusikatäis ürti klaasi kuuma vee kohta, ei keeda!, lastakse soojas 10 minutit tõmmata ja juuakse kuumalt.
Meetaimena annab meliss saaki kuni 160 kg hektari kohta.Puuviljaaedadesse istutatud meliss meelitab kohale tolmeldavaid putukaid.
Tänu sidrunilõhnale sobib meliss kõikide toitudega, millega sobib sidrun- salatid kala, supid. Kasutatakse pestodes, marinaadides, puuvilja ja köögivilja maitsestamiseks ,magustoitude kaunistamiseks ning alkoholitööstuses likööride, viina, ja õlle maitsestamiseks. Sobib külmutamiseks!
Meliss võib olla lihtsalt püsikupeenras silmailuks, sest on olemas sellised sordid nagu kuldkollaste lehtedega'Aurea' ja kollasekirju lehtedega 'Variegata'.
Kirjeldus. Kõrgus 50-80cm, põõsasja kasvukujuga püsik. Neljakandilise, harunenud, lehistunud varrega. Leht roheline või heleroheline, äraspidimunajas,leheserv saagjas, tipp teravnev. Varte ülemise osa lehekaenaldes on ringina väikesed, alla 1 cm valkjad õied. Õitseb juunist augustini. Seemneks on väike pähklike.
Kasvatamine. Meliss vajab kasvamiseks päikest kuid talub ka poolvarju, pinnas parasniiske, neutraalne kuni aluseline, keskmise toitainete sisaldusega, hästi vett läbilaskev. Paljundatakse seemnetega või puhma jagamise teel. Valgusidanejad seemned külvatakse märtsis, aprillis. Ettekasvatatud taimed istutatakse avamaale, soovitavalt tuulevarjulisse kohta, peale öökülmade möödumist. Istutuskaugus 30- 40 cm. Koristatakse enne õitsemist 2- 3 korda suve jooksul.Soovitav kasvatada ühel kohal 3- 4 aastat .On talveõrn, vajab tugevat katet.
Kasutatud materjalid: "Taimede välimääraja", Burkhard Bohne/ Peter Dieze "Ravimtaimed", Aili Paju "Aed ja mets kui apteek", veebikursus "Tarbetaimed"
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/porgandi.htm
https://et.wikipedia.org/wiki/Porgand
https://et.wikipedia.org/wiki/Sidrunmeliss
https://www.google.ee/search?q=porgand&espv=2&biw=1242&bih=606&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwj605TW3_rLAhXD-g4KHU3uBSgQ_AUIBigB#tbm=isch&q=meliss+%27Aurea%27&imgrc=UiTeYYyQhH2FqM%3A
https://www.google.ee/search?q=porgand&espv=2&biw=1242&bih=566&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwih0ee26frLAhWIwQ4KHYKZBcwQ_AUIBigB&dpr=1.1#imgrc=zN6l6hgaka3hgM%3A
https://www.google.ee/search?q=porgand&espv=2&biw=1242&bih=566&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwih0ee26frLAhWIwQ4KHYKZBcwQ_AUIBigB&dpr=1.1#imgrc=tOO7cBhZDIAaSM%3A
https://www.google.ee/search?q=meliss&espv=2&biw=1242&bih=566&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwj_sOPv6frLAhUF5A4KHaVPBfMQ_AUIBigB#imgrc=ueui2xcQ_PDx0M%3A
Sugukond sarikalised Umbelliferae
Porgand on üks vanemaid kultuurköögivilju, tuntud juba 2000 a. e.m.a. Pärit Vahemeremaadest, kuid tänaseni võib porgandit leida kasvamas ka metsikult, meil Lääne-Eestis. Suurimad porgandikasvatajad Euroopas on Suurbritannia, Poola, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja Madalmaad. Eestis on ümmarguselt porgandi kasvupinda 600 ha ning kogutoodang 13 000 tonni. Olenevalt saagiaastast imporditakse porgandit 300- 2000 tonni peamiselt Hollandist ja Poolast.
On armastatumaid ja eesrindliku toiteväärtusega köögivili. Tarvitatakse igapäevaselt toiduks nii toorelt, kui kuumtöödeldult.
Sajas grammis porgandis on 41 kcal. Porgandi suurejoonelisest kasutusvõimalusest kulinaarias annavad aimu sellised märksõnad nagu porgandikook, porgandipirukas,porgandisalat, porgandikeeks, porgandikotletid, porgandiomlett, porgandi ploomileib, porgandi maksakaste jne.
Proovige kodus-porgandipiim!
1 väiksem porgand
1 tl mett
2tl sidrunimahla
0,2 l piima
Riivige porgand,lisage sidrunimahl ja mesi ning segage mikseris piimaga. Piima jooge kohe peale valmistamist.
Tema iseloomulik värv tuleb beeta-karoteenist, mis inimese kehas metaboliseerub osaliselt A-vitamiiniks. Karotinoididest vähem on B-rühma vitamiine ja vitamiine PP, C, D, E. On mineraalaineterikas sisaldades kaaliumi-, räni-, väävli-, raua-, vase-, ja koobaltiühendeid. Porgandis on palju suhkruid 8-15%, ta on rikas aminohapete poolest ning leitud on veel letsitiini, koliini, betaiini ,pektiinaineid, flavonoide ja eeterlikke õlisid.
Vähemtuntud on porgand ravimtaimena. Porgandimahlaga ravitakse kehvveresust, südamehaigusi ,liigesepõletikke, neerukivitõbe ja kõhukinnisust. Ravimina võetakse mahla üks supilusikatäis 5- 6 korda päevas.
Porgandiseemneteed kasutatakse piimaajatina, hemorroidide korral ning neeru- ja kusepõiekivide lahustajana.Selleks võetakse 3 supilusikatäit seemneid, lisatakse 3 klaasi keeva vett ja jäetakse 12 tunniks sooja kohta seisma. Pärast kurnamist juuakse pool kuni kolmveerand klaasi korraga 3 korda päevas peale sööki.
 |
| Porgandid pole ainult oranžid. |
Kirjeldus. Juur jäme, lihakas, punakas või kollane, harva valkjas, söödav. Lehed kaheli- kuni neljalisulgjad, karedad. Liitsarika kiired hoiduvad vilja valmimise ajal kokku.Katise lehed sulglehised. Liitsarikas õied on väikesed, valged, roosad või beezid. Tolmukaid on viis ja need vahelduvad kroonlehtedega. Kahe aastane risttolmleja taim. Viljad ogadega.Vili kaksikseemis, seemned spetsiifilise lõhnaga- eeterlikud õlid. Tuhande seemne mass on 1.....1,5g, idanevus säilib 3-4 aastat. Kõrgus 30-100 cm. Õitseb juunis, juulis. Seemneid kogutakse septembris- oktoobris.
Kasvatamine .Porgand eelistab kergemaid huumusrikkaid liivsavi või saviliivmuldi. Sobib ka turvasmuld pH 6,0- 7,5. Ei talu happelist keskkonda. Lubiväetised ja orgaanilised väetised anda eelviljale, nendeks sobivad kartul ja varakoristatav teravili. Külvieelne muld peaks olema võimalikult umbrohupuhas, sügavkobestatud, soovtavalt rullitud.
Külvatakse esimesel võimalusel mai alguses 1-2 cm sügavusele,Olenevalt sordist 70 - 110 taime meetr ikohta, reavahe 50-60 cm. Seemned hakkavad idanema nelja kuni kuue plusskraadi juures, idanemine võtab aega 12- 18 päeva.Esimene pärisleht ilmub umbes 2 nädala pärast. Tõusmed taluvad külma 3-4 miinuskraadi. Pärislehed taluvad külma veelgi enam. Optimaalne kasvutemperatuur on 18-21 C°.
Markeerimistaimede olemasolul saab umbrohtu tõrjuda juba enne taimede tärkamist. Porgandi esialgne kasv on aeglane, umbrohu tõrje ning reavahede kobestamine on esimestel kasvukuudel väga oluline. Idanemisperioodil ja arengu alguses on porgand niiskuse suhtes tundlik.
Juba 10- 15 päeva peale tärkamist harvendada esimest korda jättes vahed 1-2 cm ning teist korda harvendada 2-3 nädala pärast jättes vahed 3- 5 cm.
Kasvuajal kimbutab porgandit lehekirp ja porgandi kärbes. Ennetatavalt kasutatakse katteloori või segaviljelust selleri, sibula, porrulaugu ,oa, kartuliga.
Sort 'Amsterdam'- tõusmetest korjamiseni 80 päeva, pikkus 14-17 cm, viljade kaal 50-90g. Väga varajane. Viljaliha on õrn ja krõmpsuv, eriti oranz. Ümmargune ots, silindriline.
Sort 'Rote Riesen'- tõusmetest korjamiseni 150 päeva,pikkus 22-24 cm, viljade kaal 200-210g. Hiline, suurepärased maitseomadused.
Kasvuperioodi pikkus tärkamisest tehnilise küpsuseni on olenevalt sordist 80- 150 päeva. Varased sordid annavad saaki juuli lõpus, augusti alguses. Säilitusporgand koristatakse enne öökülmi. Saaki võib saada 3- 8 kg ruutmeetrilt. Säilitusporgandeid ei tohi mehaanilselt vigastada, lehevarred lõigatakse ära, sorteeritakse ning säilitatakse kedrites, hoidlates, kuhjades. Hoidlates paigutatakse porgandid salvedesse või kastidesse liivaga kihitatult. Kastid suletakse tihedalt. Võib säilitada pealt lahtistes 50-ne kilostes kilekottides. Hoitakse 0 Clähedast temperatuuri. Vaatamata abinõudele säilib porgand halvasti.
Meliss Melissa officinalis
Sugukond Lamiaceae
Sidrunmeliss kasvab looduslikult Ibeeria poolsaarel, Balkani poolsaarel, Kaukaasias,Türgis, Marokos, Tuneesias. Eestis kasvatatakse sidrunmelissi kultuurtaimena. Taim on kergesti äratuntav muljumisel eviva sidrunilõhna tõttu. Melissi kasvatatakse maitse-, ravim- ja meetaimena.
Melissi tõid 11. sajandil Hispaaniasse araablased.Sealt levis see kogu Euroopasse, kuid jäi esialgu peamiselt kloostriaedade taimeks, sealt jõudis see ka koduaedadesse. Kloostrites toodetakse ja tarvitatakse tänapäevalgi melissi alkoholitõmmist. Saksa kloostritest jõudis melissi kasvatamine ka Põhjamaadesse. Kreeka keelest tuletatud botaaniline nimetus melissa tähendab meenaudingut, juba ammustel aegadel täheldati taime mõju mesilastele. Antiik- ja keskajal kasutati melissi põletikuvastase vahendina kuid omistati lahkesti ka üleloomulike raviomadusi elueliksiirini välja.
Mida see kuulus taim sisaldab. Kuigi melissi lehed ja õied on rikkad C-vitamiini, flavonoidide, vaha, mõru- ja parkainete poolest, seisneb tema väärtus aromaatses eeterlikus õlis, mis koosneb vähemalt 70- nest komponendist, sealhulgas tsitronellaal, tsitraal ,linalool, gerianool.
Meliss on rahustav, krampe leevendav, puhitustevastane, antibakteriaalse ja viirusevastase toimega. Meliss kuulub erinevate teede koostisesse, mida kasutatakse närvi- ja unehäirete vastu, samuti mao ja soolevaevuste, närvilisusest tingitud südamevaevuste ja kergekujulise unetuse raviks mõeldud valmispreparaatide koostisesse. Ekstrakt kuulub herpes simplexi lokaalseks raviks mõeldud ravimi koostisesse. Eeterlikud õlid kuuluvad närvivalude ja reuma määrderavimite ja rahustavate vannitoodete koostisse.
Gripiviiruse ajal on komplikatsioonide ennetamiseks soovitav tarvitada 4-6 tassi melissiteed. Tee valmistamiseks võetakse üks supilusikatäis ürti klaasi kuuma vee kohta, ei keeda!, lastakse soojas 10 minutit tõmmata ja juuakse kuumalt.
Meetaimena annab meliss saaki kuni 160 kg hektari kohta.Puuviljaaedadesse istutatud meliss meelitab kohale tolmeldavaid putukaid.
Tänu sidrunilõhnale sobib meliss kõikide toitudega, millega sobib sidrun- salatid kala, supid. Kasutatakse pestodes, marinaadides, puuvilja ja köögivilja maitsestamiseks ,magustoitude kaunistamiseks ning alkoholitööstuses likööride, viina, ja õlle maitsestamiseks. Sobib külmutamiseks!
Kirjeldus. Kõrgus 50-80cm, põõsasja kasvukujuga püsik. Neljakandilise, harunenud, lehistunud varrega. Leht roheline või heleroheline, äraspidimunajas,leheserv saagjas, tipp teravnev. Varte ülemise osa lehekaenaldes on ringina väikesed, alla 1 cm valkjad õied. Õitseb juunist augustini. Seemneks on väike pähklike.
Kasvatamine. Meliss vajab kasvamiseks päikest kuid talub ka poolvarju, pinnas parasniiske, neutraalne kuni aluseline, keskmise toitainete sisaldusega, hästi vett läbilaskev. Paljundatakse seemnetega või puhma jagamise teel. Valgusidanejad seemned külvatakse märtsis, aprillis. Ettekasvatatud taimed istutatakse avamaale, soovitavalt tuulevarjulisse kohta, peale öökülmade möödumist. Istutuskaugus 30- 40 cm. Koristatakse enne õitsemist 2- 3 korda suve jooksul.Soovitav kasvatada ühel kohal 3- 4 aastat .On talveõrn, vajab tugevat katet.
Kasutatud materjalid: "Taimede välimääraja", Burkhard Bohne/ Peter Dieze "Ravimtaimed", Aili Paju "Aed ja mets kui apteek", veebikursus "Tarbetaimed"
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/porgandi.htm
https://et.wikipedia.org/wiki/Porgand
https://et.wikipedia.org/wiki/Sidrunmeliss
https://www.google.ee/search?q=porgand&espv=2&biw=1242&bih=606&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwj605TW3_rLAhXD-g4KHU3uBSgQ_AUIBigB#tbm=isch&q=meliss+%27Aurea%27&imgrc=UiTeYYyQhH2FqM%3A
https://www.google.ee/search?q=porgand&espv=2&biw=1242&bih=566&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwih0ee26frLAhWIwQ4KHYKZBcwQ_AUIBigB&dpr=1.1#imgrc=zN6l6hgaka3hgM%3A
https://www.google.ee/search?q=porgand&espv=2&biw=1242&bih=566&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwih0ee26frLAhWIwQ4KHYKZBcwQ_AUIBigB&dpr=1.1#imgrc=tOO7cBhZDIAaSM%3A
https://www.google.ee/search?q=meliss&espv=2&biw=1242&bih=566&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwj_sOPv6frLAhUF5A4KHaVPBfMQ_AUIBigB#imgrc=ueui2xcQ_PDx0M%3A
Wednesday, March 23, 2016
Sõnajalgade kaart
Link sõnajalgade kaardi juurde:
https://www.google.com/maps/d/edit?mid=zrEDNJVjCzog.kp2VtFpvwOjQ&usp=sharing
Kasutatud materjalid:
https://en.wikipedia.org/wiki/Asplenium_nidus
https://et.wikipedia.org/wiki/Ida-kivi%C3%BCrt
https://en.wikipedia.org/wiki/Onoclea_sensibilis
https://en.wikipedia.org/wiki/Osmunda_claytoniana
https://en.wikipedia.org/wiki/Polystichum_aculeatum
https://en.wikipedia.org/wiki/Polystichum_munitum
https://en.wikipedia.org/wiki/Cheilanthes_distans
https://en.wikipedia.org/wiki/Asplenium_bulbiferum
https://en.wikipedia.org/wiki/Polystichum_setiferum
https://en.wikipedia.org/wiki/Onoclea_sensibilis
https://en.wikipedia.org/wiki/Osmunda_regalis
Thursday, March 17, 2016
Kaheksa taime niiskele, varjulisele kasvukohale kus kasvab suuri puid ja pH on 6,5 - 7..
 |
|
 |
|
 |
|
 |
|
 |
| 5.Jaapani tarn Carex morrowii 'Variegata'Kõrgus 30 -40 cm Vahekaugus istutamisel 30 -40 cm Dekoratiivsuse aeg talihaljas, õitseb apill. mai |
 |
|
 |
|
 |
|
Kasutatud veebi leheküljed;
https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/451
https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/433
https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=luhttarn+%27Aurea%27&start=10
https://www.google.ee/search?q=jaapani+tarn+variegata&espv=2&biw=1242&bih=566&tbm=isch&imgil=iA3OndIX_fVocM%253A%253BH1Ab6iSS-ULYaM%253Bhttp%25253A%25252F%25252Fwww.hortes.ee%25252Fest%25252Fouetaimed%25252Fkorrelised%25252Fjaapani-tarn-variegata&source=iu&pf=m&fir=iA3OndIX_fVocM%253A%252CH1Ab6iSS-ULYaM%252C_&usg=__65cxrFAXEatR-UxuoHYHWrsj6IU%3D&dpr=1.1&ved=0ahUKEwiz7P_X2MXLAhVBlQ8KHeizAioQyjcILw&ei=t5LpVvO0PMGqPujnitAC#imgrc=iA3OndIX_fVocM%3A
https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=metspipar
https://www.google.ee/search?q=metspipar&espv=2&biw=1242&bih=566&tbm=isch&imgil=Cx8Ypy3nr_OQrM%253A%253BNi7bK_LdvTOj6M%253Bhttp%25253A%25252F%25252Fwww.helga.ee%25252Fest%25252Ftaimeaed---hinnakiri%25252F6%25252Fasarum-europaeum-harilik-metspipar-40&source=iu&pf=m&fir=Cx8Ypy3nr_OQrM%253A%252CNi7bK_LdvTOj6M%252C_&usg=__tu04E1O9rjpyBQdPflBIphd_Dx0%3D&ved=0ahUKEwjur83n3MXLAhXBJA8KHRRmCQsQyjcIbA&ei=CpfpVu6CHMHJPJTMpVg#imgrc=Cx8Ypy3nr_OQrM%3Ahttps://www.google.ee/search?q=ajuga+reptans+multicolour&espv=2&biw=1242&bih=566&tbm=isch&imgil=Eo8fH_Tvip1y4M%253A%253BpQ5lcMo4vRi2XM%253Bhttp%25253A%25252F%25252Fwww.nautesund.no%25252Fmysqlnpauto%25252Fsql_auto_ajuga.php&source=iu&pf=m&fir=Eo8fH_Tvip1y4M%253A%252CpQ5lcMo4vRi2XM%252C_&usg=__eTAe89oRu6DSXg_jVLAX9TiRvBY%3D&ved=0ahUKEwjBupLN38XLAhVHjQ8KHbNyBfcQyjcIJQ&ei=-JnpVsHeEMeaPrPllbgP#imgrc=Eo8fH_Tvip1y4M%3A
Wednesday, March 16, 2016
Ristsõna
 |
|
|
Saturday, February 27, 2016
Paranda tekst...
Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus
Botaaniliselt
loetakse kõrreliste hulka ainult kõrreliste sugukonda kuuluvaid taimi. Aianduses käsitletakse
kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu loalised,
lõikheinalised, hundinuialised mis aiakujunduses täidavad kõrrelistega samu
ülesandeid.
Tihti kasvavad kõrrelised kuivas
toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad täispäikselist kasvukohta. Pool-
või täisvarjus kaotavad nad oma iseloomuliku
kasvukuju ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas
mullas ja taluvad varju. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik
vohama ja puhmiku võlu kaob. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogude
ääres. Sellised on näiteks siidpöörised, hundinuiad, suur parthein.
Kõrrelised on enamasti
mitmeaastased ja üheaastased rohttaimed. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised,
sõlmevahe õõnes, võib olla ka säsikas. Tarnadel tavaliselt kolmekandiline,
õõneta, nõrgalteristunud sõlmevahedega. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme
kohast . Eristatakse tihedapuhmikulisi ja hõredapuhmikulisi kõrrelisi.
Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks
liiv-vareskaer, amuuri siidpööris, päideroog. Lehed paiknevad kõrrelistel
vahelduvalt ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud
hulgaõielisteks tähkadeks või -pööristeks. Õied on tavaliselt tillukesed ja
tähelepandamatud.
 |
| Ripptarn Carex pendula |
Joonis 1. Hulgaõieline tähk.
 |
| Hiina siidpööris Miscanthus sinensis 'Ferner Osten' |
Joonis 2. Hulgaõieline pööris.
Kõrrelisi kasutatakse aias kiviktaimlates, segaääristes, üksinda puhmastes ja veekogude äärtes. Nad on armastatud taimed, sest nad on vähenõudlikud, kergesti hooldatavad, mitmekesises värvigammas ja dekoratiivsed isegi talvel.
Kõrreliste paljundamine
Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.
Vegetatiivne paljundamine
Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid, mille eluiga jääb
suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruhein ja lubikas. Et nende
eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe
või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib
jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Varakevadine paljundamise aeg valitakse,
sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve
jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või
juunikuus.
Võsundiliste kõrreliste korral on jagamine
lihtne võimalus paljundamiseks.
Jagamiseks kaevatakse taim üles ja käte või labida abil jagatakse osadeks.
Jagatud taimele peab jääma terveid juuri
ning 2-3 võsu või kasvupunga.Vigastatud või kuivanud juured lõigatakse tagasi
terve kohani. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale
istutada. Oluline on jälgida, et taim istutataks samale sügavusele, kus ta enne
k asvas. Jagamiseks valitakse pilvisem
päev, et juured ei kuivaks liigselt.
Vegetatiivset paljundamist
kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks suur
parthein ’Variegata’ ja kamm-soohein ’Aureomarginata’ kuna seemnetega
paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.
Generatiivne paljundamine
Kuna mõned kõrrelised on jagamise
suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada.
Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna
nende seemned vajavad paremaks idanemiseks läbikülmumist. Mõnede tarna liikide (nt.
paruktarn) seemned idanevad kaua ning vajavad valgust.
Seemnetega
paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba
ja itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel, mais,
juunis avamaale, kasvukohale või ettekasvatamiseks kasvuhoonesse külvikasti või
väiksemsse potti. Ettekasvatatud taimed
istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist, mais või juunis.
 |
| Siil-sugapea Cynosurus echinatus |
Joonis 3. Üheaastane kõrreline
 |
| Pehme mesihein Holcus mollis |
Joonis 4. Mitmeaastane kõrreline
Subscribe to:
Posts (Atom)