 |
| Vasakult paremale 1.Onaclea sensibilis eesti keeles 2. karvik-astelsõnajalg ladina keeles 3. Claytoni osmunda ladina keeles 4.Osmunda regalis eesti keeles 5.- 6.naistesõnajalg ladina keeles 7.harilik laanesõnajalg ladina keeles 8.Cheilanthes distans eesti keeles 9. Asplenium nidus eesti keeles 10.Woodwardia Sm.eesti keeles 11. Woodsia ilvensis eesti keeles12.Polystichum munitum eesti keeles 13. Asplenium ruta-muraria L. eesti keelesRoosadesse ruutudesse tuleb sõnajajg, mida leidub ainult Uus-Meremaal. |
Thursday, April 14, 2016
Ristsõna sõnajalgadest.
Wednesday, April 6, 2016
Üks köögiviljakultuur ja üks maitsetaim.
Aedporgand Daucus Sativus
Sugukond sarikalised Umbelliferae
Porgand on üks vanemaid kultuurköögivilju, tuntud juba 2000 a. e.m.a. Pärit Vahemeremaadest, kuid tänaseni võib porgandit leida kasvamas ka metsikult, meil Lääne-Eestis. Suurimad porgandikasvatajad Euroopas on Suurbritannia, Poola, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja Madalmaad. Eestis on ümmarguselt porgandi kasvupinda 600 ha ning kogutoodang 13 000 tonni. Olenevalt saagiaastast imporditakse porgandit 300- 2000 tonni peamiselt Hollandist ja Poolast.
On armastatumaid ja eesrindliku toiteväärtusega köögivili. Tarvitatakse igapäevaselt toiduks nii toorelt, kui kuumtöödeldult.
Sajas grammis porgandis on 41 kcal. Porgandi suurejoonelisest kasutusvõimalusest kulinaarias annavad aimu sellised märksõnad nagu porgandikook, porgandipirukas,porgandisalat, porgandikeeks, porgandikotletid, porgandiomlett, porgandi ploomileib, porgandi maksakaste jne.
Proovige kodus-porgandipiim!
1 väiksem porgand
1 tl mett
2tl sidrunimahla
0,2 l piima
Riivige porgand,lisage sidrunimahl ja mesi ning segage mikseris piimaga. Piima jooge kohe peale valmistamist.
Tema iseloomulik värv tuleb beeta-karoteenist, mis inimese kehas metaboliseerub osaliselt A-vitamiiniks. Karotinoididest vähem on B-rühma vitamiine ja vitamiine PP, C, D, E. On mineraalaineterikas sisaldades kaaliumi-, räni-, väävli-, raua-, vase-, ja koobaltiühendeid. Porgandis on palju suhkruid 8-15%, ta on rikas aminohapete poolest ning leitud on veel letsitiini, koliini, betaiini ,pektiinaineid, flavonoide ja eeterlikke õlisid.
Vähemtuntud on porgand ravimtaimena. Porgandimahlaga ravitakse kehvveresust, südamehaigusi ,liigesepõletikke, neerukivitõbe ja kõhukinnisust. Ravimina võetakse mahla üks supilusikatäis 5- 6 korda päevas.
Porgandiseemneteed kasutatakse piimaajatina, hemorroidide korral ning neeru- ja kusepõiekivide lahustajana.Selleks võetakse 3 supilusikatäit seemneid, lisatakse 3 klaasi keeva vett ja jäetakse 12 tunniks sooja kohta seisma. Pärast kurnamist juuakse pool kuni kolmveerand klaasi korraga 3 korda päevas peale sööki.
Kirjeldus. Juur jäme, lihakas, punakas või kollane, harva valkjas, söödav. Lehed kaheli- kuni neljalisulgjad, karedad. Liitsarika kiired hoiduvad vilja valmimise ajal kokku.Katise lehed sulglehised. Liitsarikas õied on väikesed, valged, roosad või beezid. Tolmukaid on viis ja need vahelduvad kroonlehtedega. Kahe aastane risttolmleja taim. Viljad ogadega.Vili kaksikseemis, seemned spetsiifilise lõhnaga- eeterlikud õlid. Tuhande seemne mass on 1.....1,5g, idanevus säilib 3-4 aastat. Kõrgus 30-100 cm. Õitseb juunis, juulis. Seemneid kogutakse septembris- oktoobris.
Kasvatamine .Porgand eelistab kergemaid huumusrikkaid liivsavi või saviliivmuldi. Sobib ka turvasmuld pH 6,0- 7,5. Ei talu happelist keskkonda. Lubiväetised ja orgaanilised väetised anda eelviljale, nendeks sobivad kartul ja varakoristatav teravili. Külvieelne muld peaks olema võimalikult umbrohupuhas, sügavkobestatud, soovtavalt rullitud.
Külvatakse esimesel võimalusel mai alguses 1-2 cm sügavusele,Olenevalt sordist 70 - 110 taime meetr ikohta, reavahe 50-60 cm. Seemned hakkavad idanema nelja kuni kuue plusskraadi juures, idanemine võtab aega 12- 18 päeva.Esimene pärisleht ilmub umbes 2 nädala pärast. Tõusmed taluvad külma 3-4 miinuskraadi. Pärislehed taluvad külma veelgi enam. Optimaalne kasvutemperatuur on 18-21 C°.
Markeerimistaimede olemasolul saab umbrohtu tõrjuda juba enne taimede tärkamist. Porgandi esialgne kasv on aeglane, umbrohu tõrje ning reavahede kobestamine on esimestel kasvukuudel väga oluline. Idanemisperioodil ja arengu alguses on porgand niiskuse suhtes tundlik.
Juba 10- 15 päeva peale tärkamist harvendada esimest korda jättes vahed 1-2 cm ning teist korda harvendada 2-3 nädala pärast jättes vahed 3- 5 cm.
Kasvuajal kimbutab porgandit lehekirp ja porgandi kärbes. Ennetatavalt kasutatakse katteloori või segaviljelust selleri, sibula, porrulaugu ,oa, kartuliga.
Sort 'Amsterdam'- tõusmetest korjamiseni 80 päeva, pikkus 14-17 cm, viljade kaal 50-90g. Väga varajane. Viljaliha on õrn ja krõmpsuv, eriti oranz. Ümmargune ots, silindriline.
Sort 'Rote Riesen'- tõusmetest korjamiseni 150 päeva,pikkus 22-24 cm, viljade kaal 200-210g. Hiline, suurepärased maitseomadused.
Kasvuperioodi pikkus tärkamisest tehnilise küpsuseni on olenevalt sordist 80- 150 päeva. Varased sordid annavad saaki juuli lõpus, augusti alguses. Säilitusporgand koristatakse enne öökülmi. Saaki võib saada 3- 8 kg ruutmeetrilt. Säilitusporgandeid ei tohi mehaanilselt vigastada, lehevarred lõigatakse ära, sorteeritakse ning säilitatakse kedrites, hoidlates, kuhjades. Hoidlates paigutatakse porgandid salvedesse või kastidesse liivaga kihitatult. Kastid suletakse tihedalt. Võib säilitada pealt lahtistes 50-ne kilostes kilekottides. Hoitakse 0 Clähedast temperatuuri. Vaatamata abinõudele säilib porgand halvasti.
Meliss Melissa officinalis
Sugukond Lamiaceae
Sidrunmeliss kasvab looduslikult Ibeeria poolsaarel, Balkani poolsaarel, Kaukaasias,Türgis, Marokos, Tuneesias. Eestis kasvatatakse sidrunmelissi kultuurtaimena. Taim on kergesti äratuntav muljumisel eviva sidrunilõhna tõttu. Melissi kasvatatakse maitse-, ravim- ja meetaimena.
Melissi tõid 11. sajandil Hispaaniasse araablased.Sealt levis see kogu Euroopasse, kuid jäi esialgu peamiselt kloostriaedade taimeks, sealt jõudis see ka koduaedadesse. Kloostrites toodetakse ja tarvitatakse tänapäevalgi melissi alkoholitõmmist. Saksa kloostritest jõudis melissi kasvatamine ka Põhjamaadesse. Kreeka keelest tuletatud botaaniline nimetus melissa tähendab meenaudingut, juba ammustel aegadel täheldati taime mõju mesilastele. Antiik- ja keskajal kasutati melissi põletikuvastase vahendina kuid omistati lahkesti ka üleloomulike raviomadusi elueliksiirini välja.
Mida see kuulus taim sisaldab. Kuigi melissi lehed ja õied on rikkad C-vitamiini, flavonoidide, vaha, mõru- ja parkainete poolest, seisneb tema väärtus aromaatses eeterlikus õlis, mis koosneb vähemalt 70- nest komponendist, sealhulgas tsitronellaal, tsitraal ,linalool, gerianool.
Meliss on rahustav, krampe leevendav, puhitustevastane, antibakteriaalse ja viirusevastase toimega. Meliss kuulub erinevate teede koostisesse, mida kasutatakse närvi- ja unehäirete vastu, samuti mao ja soolevaevuste, närvilisusest tingitud südamevaevuste ja kergekujulise unetuse raviks mõeldud valmispreparaatide koostisesse. Ekstrakt kuulub herpes simplexi lokaalseks raviks mõeldud ravimi koostisesse. Eeterlikud õlid kuuluvad närvivalude ja reuma määrderavimite ja rahustavate vannitoodete koostisse.
Gripiviiruse ajal on komplikatsioonide ennetamiseks soovitav tarvitada 4-6 tassi melissiteed. Tee valmistamiseks võetakse üks supilusikatäis ürti klaasi kuuma vee kohta, ei keeda!, lastakse soojas 10 minutit tõmmata ja juuakse kuumalt.
Meetaimena annab meliss saaki kuni 160 kg hektari kohta.Puuviljaaedadesse istutatud meliss meelitab kohale tolmeldavaid putukaid.
Tänu sidrunilõhnale sobib meliss kõikide toitudega, millega sobib sidrun- salatid kala, supid. Kasutatakse pestodes, marinaadides, puuvilja ja köögivilja maitsestamiseks ,magustoitude kaunistamiseks ning alkoholitööstuses likööride, viina, ja õlle maitsestamiseks. Sobib külmutamiseks!
Meliss võib olla lihtsalt püsikupeenras silmailuks, sest on olemas sellised sordid nagu kuldkollaste lehtedega'Aurea' ja kollasekirju lehtedega 'Variegata'.
Kirjeldus. Kõrgus 50-80cm, põõsasja kasvukujuga püsik. Neljakandilise, harunenud, lehistunud varrega. Leht roheline või heleroheline, äraspidimunajas,leheserv saagjas, tipp teravnev. Varte ülemise osa lehekaenaldes on ringina väikesed, alla 1 cm valkjad õied. Õitseb juunist augustini. Seemneks on väike pähklike.
Kasvatamine. Meliss vajab kasvamiseks päikest kuid talub ka poolvarju, pinnas parasniiske, neutraalne kuni aluseline, keskmise toitainete sisaldusega, hästi vett läbilaskev. Paljundatakse seemnetega või puhma jagamise teel. Valgusidanejad seemned külvatakse märtsis, aprillis. Ettekasvatatud taimed istutatakse avamaale, soovitavalt tuulevarjulisse kohta, peale öökülmade möödumist. Istutuskaugus 30- 40 cm. Koristatakse enne õitsemist 2- 3 korda suve jooksul.Soovitav kasvatada ühel kohal 3- 4 aastat .On talveõrn, vajab tugevat katet.
Kasutatud materjalid: "Taimede välimääraja", Burkhard Bohne/ Peter Dieze "Ravimtaimed", Aili Paju "Aed ja mets kui apteek", veebikursus "Tarbetaimed"
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/porgandi.htm
https://et.wikipedia.org/wiki/Porgand
https://et.wikipedia.org/wiki/Sidrunmeliss
https://www.google.ee/search?q=porgand&espv=2&biw=1242&bih=606&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwj605TW3_rLAhXD-g4KHU3uBSgQ_AUIBigB#tbm=isch&q=meliss+%27Aurea%27&imgrc=UiTeYYyQhH2FqM%3A
https://www.google.ee/search?q=porgand&espv=2&biw=1242&bih=566&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwih0ee26frLAhWIwQ4KHYKZBcwQ_AUIBigB&dpr=1.1#imgrc=zN6l6hgaka3hgM%3A
https://www.google.ee/search?q=porgand&espv=2&biw=1242&bih=566&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwih0ee26frLAhWIwQ4KHYKZBcwQ_AUIBigB&dpr=1.1#imgrc=tOO7cBhZDIAaSM%3A
https://www.google.ee/search?q=meliss&espv=2&biw=1242&bih=566&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwj_sOPv6frLAhUF5A4KHaVPBfMQ_AUIBigB#imgrc=ueui2xcQ_PDx0M%3A
Sugukond sarikalised Umbelliferae
Porgand on üks vanemaid kultuurköögivilju, tuntud juba 2000 a. e.m.a. Pärit Vahemeremaadest, kuid tänaseni võib porgandit leida kasvamas ka metsikult, meil Lääne-Eestis. Suurimad porgandikasvatajad Euroopas on Suurbritannia, Poola, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja Madalmaad. Eestis on ümmarguselt porgandi kasvupinda 600 ha ning kogutoodang 13 000 tonni. Olenevalt saagiaastast imporditakse porgandit 300- 2000 tonni peamiselt Hollandist ja Poolast.
On armastatumaid ja eesrindliku toiteväärtusega köögivili. Tarvitatakse igapäevaselt toiduks nii toorelt, kui kuumtöödeldult.
Sajas grammis porgandis on 41 kcal. Porgandi suurejoonelisest kasutusvõimalusest kulinaarias annavad aimu sellised märksõnad nagu porgandikook, porgandipirukas,porgandisalat, porgandikeeks, porgandikotletid, porgandiomlett, porgandi ploomileib, porgandi maksakaste jne.
Proovige kodus-porgandipiim!
1 väiksem porgand
1 tl mett
2tl sidrunimahla
0,2 l piima
Riivige porgand,lisage sidrunimahl ja mesi ning segage mikseris piimaga. Piima jooge kohe peale valmistamist.
Tema iseloomulik värv tuleb beeta-karoteenist, mis inimese kehas metaboliseerub osaliselt A-vitamiiniks. Karotinoididest vähem on B-rühma vitamiine ja vitamiine PP, C, D, E. On mineraalaineterikas sisaldades kaaliumi-, räni-, väävli-, raua-, vase-, ja koobaltiühendeid. Porgandis on palju suhkruid 8-15%, ta on rikas aminohapete poolest ning leitud on veel letsitiini, koliini, betaiini ,pektiinaineid, flavonoide ja eeterlikke õlisid.
Vähemtuntud on porgand ravimtaimena. Porgandimahlaga ravitakse kehvveresust, südamehaigusi ,liigesepõletikke, neerukivitõbe ja kõhukinnisust. Ravimina võetakse mahla üks supilusikatäis 5- 6 korda päevas.
Porgandiseemneteed kasutatakse piimaajatina, hemorroidide korral ning neeru- ja kusepõiekivide lahustajana.Selleks võetakse 3 supilusikatäit seemneid, lisatakse 3 klaasi keeva vett ja jäetakse 12 tunniks sooja kohta seisma. Pärast kurnamist juuakse pool kuni kolmveerand klaasi korraga 3 korda päevas peale sööki.
 |
| Porgandid pole ainult oranžid. |
Kirjeldus. Juur jäme, lihakas, punakas või kollane, harva valkjas, söödav. Lehed kaheli- kuni neljalisulgjad, karedad. Liitsarika kiired hoiduvad vilja valmimise ajal kokku.Katise lehed sulglehised. Liitsarikas õied on väikesed, valged, roosad või beezid. Tolmukaid on viis ja need vahelduvad kroonlehtedega. Kahe aastane risttolmleja taim. Viljad ogadega.Vili kaksikseemis, seemned spetsiifilise lõhnaga- eeterlikud õlid. Tuhande seemne mass on 1.....1,5g, idanevus säilib 3-4 aastat. Kõrgus 30-100 cm. Õitseb juunis, juulis. Seemneid kogutakse septembris- oktoobris.
Kasvatamine .Porgand eelistab kergemaid huumusrikkaid liivsavi või saviliivmuldi. Sobib ka turvasmuld pH 6,0- 7,5. Ei talu happelist keskkonda. Lubiväetised ja orgaanilised väetised anda eelviljale, nendeks sobivad kartul ja varakoristatav teravili. Külvieelne muld peaks olema võimalikult umbrohupuhas, sügavkobestatud, soovtavalt rullitud.
Külvatakse esimesel võimalusel mai alguses 1-2 cm sügavusele,Olenevalt sordist 70 - 110 taime meetr ikohta, reavahe 50-60 cm. Seemned hakkavad idanema nelja kuni kuue plusskraadi juures, idanemine võtab aega 12- 18 päeva.Esimene pärisleht ilmub umbes 2 nädala pärast. Tõusmed taluvad külma 3-4 miinuskraadi. Pärislehed taluvad külma veelgi enam. Optimaalne kasvutemperatuur on 18-21 C°.
Markeerimistaimede olemasolul saab umbrohtu tõrjuda juba enne taimede tärkamist. Porgandi esialgne kasv on aeglane, umbrohu tõrje ning reavahede kobestamine on esimestel kasvukuudel väga oluline. Idanemisperioodil ja arengu alguses on porgand niiskuse suhtes tundlik.
Juba 10- 15 päeva peale tärkamist harvendada esimest korda jättes vahed 1-2 cm ning teist korda harvendada 2-3 nädala pärast jättes vahed 3- 5 cm.
Kasvuajal kimbutab porgandit lehekirp ja porgandi kärbes. Ennetatavalt kasutatakse katteloori või segaviljelust selleri, sibula, porrulaugu ,oa, kartuliga.
Sort 'Amsterdam'- tõusmetest korjamiseni 80 päeva, pikkus 14-17 cm, viljade kaal 50-90g. Väga varajane. Viljaliha on õrn ja krõmpsuv, eriti oranz. Ümmargune ots, silindriline.
Sort 'Rote Riesen'- tõusmetest korjamiseni 150 päeva,pikkus 22-24 cm, viljade kaal 200-210g. Hiline, suurepärased maitseomadused.
Kasvuperioodi pikkus tärkamisest tehnilise küpsuseni on olenevalt sordist 80- 150 päeva. Varased sordid annavad saaki juuli lõpus, augusti alguses. Säilitusporgand koristatakse enne öökülmi. Saaki võib saada 3- 8 kg ruutmeetrilt. Säilitusporgandeid ei tohi mehaanilselt vigastada, lehevarred lõigatakse ära, sorteeritakse ning säilitatakse kedrites, hoidlates, kuhjades. Hoidlates paigutatakse porgandid salvedesse või kastidesse liivaga kihitatult. Kastid suletakse tihedalt. Võib säilitada pealt lahtistes 50-ne kilostes kilekottides. Hoitakse 0 Clähedast temperatuuri. Vaatamata abinõudele säilib porgand halvasti.
Meliss Melissa officinalis
Sugukond Lamiaceae
Sidrunmeliss kasvab looduslikult Ibeeria poolsaarel, Balkani poolsaarel, Kaukaasias,Türgis, Marokos, Tuneesias. Eestis kasvatatakse sidrunmelissi kultuurtaimena. Taim on kergesti äratuntav muljumisel eviva sidrunilõhna tõttu. Melissi kasvatatakse maitse-, ravim- ja meetaimena.
Melissi tõid 11. sajandil Hispaaniasse araablased.Sealt levis see kogu Euroopasse, kuid jäi esialgu peamiselt kloostriaedade taimeks, sealt jõudis see ka koduaedadesse. Kloostrites toodetakse ja tarvitatakse tänapäevalgi melissi alkoholitõmmist. Saksa kloostritest jõudis melissi kasvatamine ka Põhjamaadesse. Kreeka keelest tuletatud botaaniline nimetus melissa tähendab meenaudingut, juba ammustel aegadel täheldati taime mõju mesilastele. Antiik- ja keskajal kasutati melissi põletikuvastase vahendina kuid omistati lahkesti ka üleloomulike raviomadusi elueliksiirini välja.
Mida see kuulus taim sisaldab. Kuigi melissi lehed ja õied on rikkad C-vitamiini, flavonoidide, vaha, mõru- ja parkainete poolest, seisneb tema väärtus aromaatses eeterlikus õlis, mis koosneb vähemalt 70- nest komponendist, sealhulgas tsitronellaal, tsitraal ,linalool, gerianool.
Meliss on rahustav, krampe leevendav, puhitustevastane, antibakteriaalse ja viirusevastase toimega. Meliss kuulub erinevate teede koostisesse, mida kasutatakse närvi- ja unehäirete vastu, samuti mao ja soolevaevuste, närvilisusest tingitud südamevaevuste ja kergekujulise unetuse raviks mõeldud valmispreparaatide koostisesse. Ekstrakt kuulub herpes simplexi lokaalseks raviks mõeldud ravimi koostisesse. Eeterlikud õlid kuuluvad närvivalude ja reuma määrderavimite ja rahustavate vannitoodete koostisse.
Gripiviiruse ajal on komplikatsioonide ennetamiseks soovitav tarvitada 4-6 tassi melissiteed. Tee valmistamiseks võetakse üks supilusikatäis ürti klaasi kuuma vee kohta, ei keeda!, lastakse soojas 10 minutit tõmmata ja juuakse kuumalt.
Meetaimena annab meliss saaki kuni 160 kg hektari kohta.Puuviljaaedadesse istutatud meliss meelitab kohale tolmeldavaid putukaid.
Tänu sidrunilõhnale sobib meliss kõikide toitudega, millega sobib sidrun- salatid kala, supid. Kasutatakse pestodes, marinaadides, puuvilja ja köögivilja maitsestamiseks ,magustoitude kaunistamiseks ning alkoholitööstuses likööride, viina, ja õlle maitsestamiseks. Sobib külmutamiseks!
Kirjeldus. Kõrgus 50-80cm, põõsasja kasvukujuga püsik. Neljakandilise, harunenud, lehistunud varrega. Leht roheline või heleroheline, äraspidimunajas,leheserv saagjas, tipp teravnev. Varte ülemise osa lehekaenaldes on ringina väikesed, alla 1 cm valkjad õied. Õitseb juunist augustini. Seemneks on väike pähklike.
Kasvatamine. Meliss vajab kasvamiseks päikest kuid talub ka poolvarju, pinnas parasniiske, neutraalne kuni aluseline, keskmise toitainete sisaldusega, hästi vett läbilaskev. Paljundatakse seemnetega või puhma jagamise teel. Valgusidanejad seemned külvatakse märtsis, aprillis. Ettekasvatatud taimed istutatakse avamaale, soovitavalt tuulevarjulisse kohta, peale öökülmade möödumist. Istutuskaugus 30- 40 cm. Koristatakse enne õitsemist 2- 3 korda suve jooksul.Soovitav kasvatada ühel kohal 3- 4 aastat .On talveõrn, vajab tugevat katet.
Kasutatud materjalid: "Taimede välimääraja", Burkhard Bohne/ Peter Dieze "Ravimtaimed", Aili Paju "Aed ja mets kui apteek", veebikursus "Tarbetaimed"
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/porgandi.htm
https://et.wikipedia.org/wiki/Porgand
https://et.wikipedia.org/wiki/Sidrunmeliss
https://www.google.ee/search?q=porgand&espv=2&biw=1242&bih=606&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwj605TW3_rLAhXD-g4KHU3uBSgQ_AUIBigB#tbm=isch&q=meliss+%27Aurea%27&imgrc=UiTeYYyQhH2FqM%3A
https://www.google.ee/search?q=porgand&espv=2&biw=1242&bih=566&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwih0ee26frLAhWIwQ4KHYKZBcwQ_AUIBigB&dpr=1.1#imgrc=zN6l6hgaka3hgM%3A
https://www.google.ee/search?q=porgand&espv=2&biw=1242&bih=566&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwih0ee26frLAhWIwQ4KHYKZBcwQ_AUIBigB&dpr=1.1#imgrc=tOO7cBhZDIAaSM%3A
https://www.google.ee/search?q=meliss&espv=2&biw=1242&bih=566&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwj_sOPv6frLAhUF5A4KHaVPBfMQ_AUIBigB#imgrc=ueui2xcQ_PDx0M%3A
Subscribe to:
Posts (Atom)